Eesti valitsus kiitis heaks kaitseväe julgeolekumaksu

Eesti valitsus on heaks kiitnud uue ulatusliku julgeolekumaksu kava, mille eesmärk on suurendada kaitse rahastamist aastatel 2025-2028. See otsus on osa valitsuse laiemast strateegiast, mille eesmärk on tugevdada riigi kaitsevõimet vastuseks Ukraina jätkuvast sõjast tulenevatele julgeolekuohtudele.

Mis on uus maksukorraldus ja "turvamaks"?

Uue turvamaksu puhul on kaks peamist komponenti. Esiteks suureneb alates 2025. aasta suvest käibemaksumäär kahe protsendipunkti võrra. Teiseks kehtestatakse alates 2026. aastast 2-protsendiline maks nii üksikisiku sissetulekule kui ka ettevõtete kasumile. Rahandusministeeriumi teatel hakkab ettevõtte tulumaks põhinema eelmise majandusaasta kasumil ja seda makstakse ette, alates 2027. aastast hakkavad maksed olema kvartaalsed.

Rahandusminister Jürgen Ligi rõhutas, et kuigi maksutõusud on ebapopulaarsed, on need vajalikud. "Sõda jätkub ja me peame lähiaastatel veelgi rohkem panustama Eesti kaitsesse ja julgeolekusse. See on meie kõigi vastutus," lausus Ligi.

Uute maksumeetmetega loodetakse 2026. aastaks koguda 751 miljonit eurot, kusjuures ainuüksi ettevõtte tulumaksud toovad sel aastal prognooside kohaselt 157 miljonit eurot. Ametnike sõnul kasutatakse neid vahendeid kaitseinvesteeringute rahastamiseks, sealhulgas laskemoona ostmiseks ja riigi julgeolekuinfrastruktuuri tugevdamiseks.

Peaminister Kristen Michal rõhutas eelarve prognoositavuse olulisust, märkides, et see turvamaksukava tagab stabiilsuse kuni 2027. aastani. "Prognoositavus loob usaldust ja usaldus soodustab majanduskasvu," ütles ta, rõhutades, et maksutõusud on tähtajalised ja laiapõhjalised.

Kulukärped valitsemissektori eelarves

Lisaks turvamaks suureneb, plaanib valitsus järgmise nelja aasta jooksul kärpida ligi 1 miljard eurot avaliku sektori kulutusi. See samm on osa püüdlustest vähendada eelarvepuudujääki 4,4%-lt 3%-le SKPst aastaks 2025. Kulukärped mõjutavad ministeeriume ja avalikke teenuseid.

Eesti rahandusministeeriumi asepeasekretär Evelyn Liivamägi märkis, et ettevõtete kasumi maksustamine on ettevõtjate jaoks kõige vähem kahjulikum variant. "Kui ettevõttel ei ole kasumit, siis ei teki ka maksukohustust," lisas ta.

Valitsus esitab lõplikult vormistatud riigieelarve kava 26. septembril Riigikogule. Eeldatavasti aitab maks katta kasvavaid kaitsekulusid, sealhulgas 1,6 miljardi euro suurust kaitsekulude kasvu kuni 2031. aastani.

Mida peaksid e-residentid teadma?

1. Ettevõtte kasumimaks

• E-residendid, kellel on äriühingud: Uus ettevõtte tulumaks 2% kehtib kõigi residentidest ettevõtete suhtes, sealhulgas ka e-residentide poolt juhitavate ettevõtete suhtes. Kui e-residendi Eesti ettevõte teenib kasumit, siis alates 2026. aastast hakatakse seda maksu maksma. Kuna maksu aluseks on eelmise majandusaasta kasum, siis ei maksustata ettevõtteid, millel ei ole kasumit.
• Maksete kahekordistamine 2026. aastal: E-residendid peavad olema valmis ka kaheks maksude ettemaksuks 2026. aastal, 10. septembril ja 10. detsembril. Pärast seda hakkavad maksed alates 2027. aastast toimuma kvartaalselt.

2. Suurenenud käibemaks

• E-kaubanduse ettevõtete jaoks: E-residendid, kes müüvad kaupu või teenuseid tarbijatele Eestis, võivad näha mõju käibemaksu 2 protsendipunkti suurusest tõusust alates 2025. aasta juulist. See võib mõjutada hinnakujundusstrateegiaid, kuna käibemaks tõuseb, mis võib põhjustada tarbijate jaoks suuremaid kulusid. Üldiselt ei mõjuta käibemaksu tõus siiski ettevõtteid, kes müüvad klientidele väljaspool Eestit, kuna käibemaksu kohaldatakse tavaliselt kliendi asukoha alusel.

3. Suurenenud nõuetele vastavus ja halduskoormus

• Kvartali maksudeklaratsioonid: E-residendist ettevõtted peavad tagama, et nad täidavad uusi kvartaalseid ettevõtte tulumaksuaruandeid, mis suurendab nende ettevõtete kaugjuhtimise halduskoormust. Nende nõuete täitmiseks on oluline nõuetekohane raamatupidamis- ja maksuplaneerimine.

4. Laiem majanduslik mõju

• Kaitsega seotud ärivõimalused: Mõned e-residentide ettevõtted kaitsetehnoloogia, küberturvalisuse või julgeoleku infrastruktuuriga seotud sektorites võivad kasu saada kaitsekulutuste suurenemisest. Eesti kavatseb investeerida suuri summasid riiklikku julgeolekusse, mis võib luua võimalusi neid sektoreid toetavatele ettevõtetele.